EPKL VÕISTLUSTE LÄBIVIIMISE JUHEND 2007. AASTAKS
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Antud võistluste läbiviimise juhend laieneb kõigile EPKL-i klubidele ja võistlus-kalendris olevatele võistlustele.
1.2. Käesoleva juhendi järgi võistluste läbiviijaks on mõni EPKL-i klubi või mitu klubi koos.
2. VÕISTLUSTE KALENDER
2.1. Võistluste kalendrisse kantakse tähtsamad rahvusvahelised võistlused ja klubide poolt taotletud kodumaised võistlused.
2.2. Võistluste
kalender koostatakse järgmiselt:
2.2.1. Kuni 01. veebruarini esitavad klubid kirjalikud taotlused nende poolt läbiviidavate võistluste kandmiseks EPKL-i võistluste kalendrisse.
2.2.2. 01. märtsiks kinnitab EPKL-i juhatus
võistluskomisjoni poolt esitatud võistluste kalendri.
2.2.3. Kinnitatud ja lõplik võistluste kalender
saadetakse vahetult kõigile klubidele.
2.3. Võistluste kalendri muudatustest peab
korraldaja omal kulul teatama EPKL-le ja kõigile klubidele vähemalt üks kuu
enne võistluste toimumise aega.
Vastasel korral kaotab klubi õiguse võistluste korraldamiseks järgmisel
aastal.
3. VÕISTLUSTE FORMULEERINGUD
3.1. Litsentsivõistlused - võistlused, kus peab olema kehtiv
petankeri litsents.
3.1.1. Tiitlivõistlused
(Eesti meistrivõistlused üksikmängus, paarismängus, trios, tulistamises;
maailma- ja euroopa meistrivõistlused ja maavõistlused).
3.1.2. Reitinguvõistlused
- võistlused, kus antakse reitingupunkte ja mis on võistluste kalendrisse ära
märgitud reitinguvõistlustena (ei pea omama litsentsi).
3.2. PR
võistlused - võistlused, kus ei ole kohustuslik omada petankeri litsentsi.
Lubatud kasutada harjutuskuule.
3.3. Samal päeval tohib olla ainult üks
litsentsivõistlus (kehtib Eestis korraldatavatele võistlustele). Tiitlivõistluste ja Eestis peetavate
rahvusvaheliste võistlustega samal päeval ei tohi korraldada muid litsentsivõistlusi.
4. LITSENTSIMÄÄRUSED
4.1. Kõigil võistlustel v.a.
PR-võistlused peab petankeril olema kaasas kehtiv petankeri litsents. Vastasel korral ei saa petanker
võistlustest osa võtta.
4.2. Litsentsi
kontrollib võistluste kohtunik.
4.3. Litsentsi saab taotleda EPKLi liikmeks
olev klubi. Hooaja jooksul saab petanker litsentsi vaid ühest klubist.
4.4. Petanker, kes on unustanud litsentsi, saab
osaleda võistlustel makstes trahvi, mis võrdub 25% mängijalitsentsi hinnast.
(trahvisumma läheb EPKL-le).
4.5. 2007. aasta EPKL-i petankeri litsentsimaks on 350 krooni (18. a. ja vanemad) ja 100 krooni (17 a. ja nooremad),
200 krooni ( ühekordne litsents).
5. KEELATUD
AINED
5.1. Võistlejatel on keelatud kõigi spordis lubamatute ainete kasutamine. Võistluspaigas on keelatud viibimine joobeseisundis, suitsetamine mängu ajal võistlusväljakul ja nende läheduses.
5.2. Võistluste peakohtunik kõrvaldab EPKLi juhatuse liikme või võistluste zhüriiliikme taotlusel võistlustelt võistleja, kes on alkoholijoobes või tarvitab muid spordis keelatud aineid.
6. VÕISTLUSTE KORRALDAMINE
6.1. ÜLDINE
6.1.1. Võistlusteks moodustatakse korralduskomitee,
kes vastutab võistluste läbiviimise eest ja sekretariaat, kes teatab tulemusi.
6.1.2. Võistluspaigas peab olema sekretariaadi
töökoht, kust võib saada teavet ja ka esmaabi.
Soovitav on ka riiete vahetamise ja pesemise koht võistluspaiga
läheduses.
6.1.3. Korraldajatel tuleb paigaldada info WC
asukohast.
6.2. ÜLESANDMINE
6.2.1. Ülesandmine toimub vastavalt võistluskutses
märgitule.
6.2.3. Ülesandmisaja lõppedes tuleb teatada võistluste korraldajatele mängijate ja
varumängija nimed.
6.3.
OSAVÕTUMAKSUD
6.3.1.
Tiitlivõistluste
osavõtumaks on mitte rohkem kui 100
krooni petankeri kohta.
6.3.2. Tiitlivõistlustel ei nõuta osavõtumaksu
eelmise aasta võitjatelt.
6.4. TEATAMINE
6.4.1. Võistluste korraldajad peavad juhendid ja
osavõtutingimused teatama kõigile klubidele vähemalt 14 kalendripäeva enne võistluste algust.
Kõigist võistlustest peab korraldaja klubi
48 tunni jooksul pärast võistluste
lõppu toimetama tulemused EPKL´i statistikakomisjonile (marju.velga@konfera.ee)
Seal peab olema:
·
võistluste nimi, korraldaja, kuupäev, toimumise
koht
·
osavõtjate arv ja nimed
·
vähemalt üheksa esimest võistkonda/petankerit
·
lohutusvõistluste võitjad
·
võistluste peakohtuniku nimi
6.5. ŽÜRII
6.5.1. Žürii on 3-5 liikmeline ja moodustab
võistluste korraldaja. Sinna kuuluvad
kohtunik, mängijate esindaja ja võistluste korraldajate esindaja. Tuleb jälgida, et korraldaja klubi esindatus
oleks vähemuses. Žürii otsused on
lõplikud. Häälte võrdsuse korral
otsustab esimehe hääl.
6.6. VÄLJAKUD
6.6.1. Väljakud peavad olema võimalikult ühesugused
kõigile võistlejatele.
6.6.2. Kui väljakud on maha märgitud, peavad nende
mõõtmed olema soovituslikult 4 x 15 m
ja nende piirideks on soovitatav kasutada nööri. Pimedal ajal peab
väljakutel olema küllaldane valgustus.
6.6.3.
Pealtvaatajatele
tuleb eraldada ohutud alad.
6.6.4
EPKL´i SPONSORITE REKLAAMID
6.6.4.1 Kõikidel EPKL´i kalendris olevatel Eestis toimuvatel võistlustel peab peaväljaku juures olema paigaldatud ”rõhutatult” EPKL sponsorite logod
6.7. MÄNGIJAD JA ASETUSED
6.7.1. Sama klubi võistkonnad asetatakse eri
alagruppidesse ( kui see on võimalik ).
6.7.2. Segavõistkonnad, kus on petankereid vähemalt
kahest klubist, ei esinda alagruppidesse asetamisel ühtegi klubi.
6.7.3. Alagruppidesse asetamisel arvestatakse
jooksva aasta reitingupunkte.
6.8.
VÄLISMAISED PETANKERID
6.8.1. PR
võistlustel ei ole piiranguid.
6.8.2. Reitinguvõistlustel
ei saa punkte Eesti kodakondsust mitteomavad petankerid.
6.8.3. Tiitlivõistlustel ja Eesti
esindusvõistkondades tohivad osaleda ainult Eesti kodakondsust omavad
petankerid.
6.9. VÕISTLEJATE RIIETUS
6.9.1. Riietus peab vastama rahvusvaheliste
võistlusmääruste nõuetele.
6.9.2. Mängijad
peavad olema kultuurselt riietatud.
6.9.3. Paljajalu või lahtistes sandaalides,
lühikestes pükstes ja õlapaeltega särgis mängimine on keelatud. (NB! võib
mängida lahtistes sandaalides ning lühikestes pükstes kui on õhutemperatuur üle
20 C)
6.9.4. Tiitlivõistlustel peab mängijatel olema ühtne
võistlussärk .
6.9.5.
Mängijad,
kes ei järgi määruse punkti 6.9.x eemaldatakse pärast kohtuniku poolt tehtud
hoiatust võistlustelt.
6.9.6.
Eestit
tiitlivõistlustel esindavale võistkonnale antakse EPKL´i poolt lühikeste -ja
pikkade varrukatega võistlusvorm.
6.10. VÕISTLUSTE LÄBIVIIMISE
SÜSTEEMID
6.10.1 Petanque on võistlus kahe
võistkonna/mängija vahelisest paremusest.
6.10.2 Võistluste läbiviimise süsteemid peavad
tagama võitjate võimalikult õiglasema väljaselgitamise.
6.10.3. Mängupäevale ei ole soovitatav planeerida
voore rohkem kui seitse (7) trios ja üheksa (9) paaris- ja üksikmängus. Suurema hulga mängude puhul soovitatakse
alagrupimänge alustada seisult 2:2 või jagada võistlused mitmele päevale. Erandkorras võib mängule või voorule
kehtestada lõppemise aja.
6.10.4. Võistlused võib läbi viia mängudega
alagruppides, poule-süsteemis, karikasüsteemis või nende ühendusena
segasüsteemis.
6.10.5. Mängudega alagruppides üritatakse need moodustada nii, et edasi
pääseks otse karikasüsteemi võistkondade arvuga 4-8-16-32 jne.. Tähtis on, et igast alagrupist pääseks edasi sama arv võistkondi või
mängijaid.
6.10.6. Võistluste jätkamisel alagruppides või
poule-süsteemis soovitatakse algul
loosida esimesd võistkonnad eri alagruppidesse, siis teised jne.
Jätkates karikasüsteemis võib alagruppide
võitjad ja teised kohad loosida kohe segamini, kuid siiski nii, et sama
alagrupi esimesed ja teised ei satuks esimeses ringis vastamisi.
6.10.7. Võistlustel, kus osaleb vähemalt 24 või
rohkem võistkonda jätkatakse 1/8 karikafinaalidega.
6.10.8. Karikasüsteemis võib paarid loosida iga
ringi järel või ühekordselt ja edasised karikaringid toimuvad tabeli
järgi. Korraldajad peavad teatama enne
võistluste algust, kuidas toimub loosimine võistluste käigus.
6.10.9. Eesti Esivõistlustel ja Eesti
Meistrivõistlustel mängitakse ALATI poule süsteemis + karikaringid
6.11. VÕISTKONDADE JÄRJESTAMINE
6.11.1. Kui kahel võistkonnal on sama võitude arv,
otsustab paremusjärjestuse omavahelise mängu(de) tulemus(ed).
Näide 1. Kui
kahel võistkonnal on sama võitude arv ja
omavahel peetud üks mäng.
VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
A |
5 |
4 |
B |
5 |
4 |
C |
5 |
3 |
D |
5 |
2 |
E |
5 |
2 |
F |
5 |
0 |
A ja B omavahelise mängu võitja on turniiril
esimene ning D ja E omavahelise mängu võitja on turniiril neljas.
Näide 2. Kui
kahel võistkonnal on sama võitude arv ja
omavahel peetud kaks mängu.
VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
A |
10 |
7 |
B |
10 |
7 |
C |
10 |
6 |
D |
10 |
5 |
E |
10 |
3 |
F |
10 |
2 |
VÕIMALIKUD TULEMUSED:
1) A võitis mõlemad mängud. Sel juhul A on esimene ja B on teine.
2) Kumbki võistkond võitis ühe mängu .
A võitis B 13:10 ja B võitis A 13:8.
Punktide vahe: A 21:23 -2
B 23:21 +2
Sel juhul B on esimene ja A on teine.
3) Kumbki võistkond võitis ühe mängu.
A võitis B 13:10 ja B võitis A 13:10.
Punktide vahe: A 23:23 0
B 23:23 0
Lõpliku paremusjärjestuse määramisel
tuleb arvestada kogu turniiri jooksul mängitud mängude punktide VAHET. Kui see on samuti võrdne, siis kogu turniiri jooksul mängitud mängude
keskmist PUNKTIDE SUHET.
6.11.3. Kui ühepalju võite on rohkem kui kahel
võistkonnal, tuleb kasutada järjestusviisi, kus arvestatakse üksnes ühepalju
võite kogunud võistkondade omavahelisi mänge.
6.11.4. Kui ka eelmise määruse punkti juhul on võitude arv võrdne, siis tuleb võistkondi järjestada võidetud ja kaotatud punktide VAHE alusel, võttes arvesse üksnes ühepalju võite kogunud võistkondade omavahelisi mänge.
Näide 3. Kui enam kui kahel võistkonnal on võrdne
võitude arv.
VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
A |
5 |
4 |
B |
5 |
4 |
C |
5 |
4 |
D |
5 |
2 |
E |
5 |
1 |
A, B ja C omavaheliste mängude tulemused on
A-B 13: 6
A-C 10:13
B-C 13: 2
Lõplik paremusjärjestus:
Võistkond |
Mäng |
Võit |
Punkt |
Vahe |
Koht |
A |
2 |
1 |
23:19 |
+4 |
1. |
B |
2 |
1 |
19:15 |
+4 |
2. |
C |
2 |
1 |
15:23 |
-8 |
3. |
Kui omavahelistes mängudes tuleb võrdne punktide VAHE kõigi kolme
võistkonna vahel, siis tuleb arvestada kogu turniiri jooksul mängitud mängude
punktide VAHET. Kui see on samuti võrdne, siis kogu turniiri
jooksul mängitud mängude keskmist punktide SUHET.
Näide 4. Kui
mitmel võistkonnal on võrdne arv võite.
VÕISTKOND |
MÄNGE |
VÕITE |
A |
5 |
3 |
B |
5 |
3 |
C |
5 |
3 |
D |
5 |
3 |
E |
5 |
2 |
F |
5 |
1 |
Järjestikuse määramisel võetakse arvesse kõigepealt võrdse arvu saavutanud
võistkondade vahelised omavahelised mängud.
On 2 võimalust:
a) võistkond võite b) võistkond võite
A 3 A 2
B 1 B 2
C 1 C 1
D 1 D 1
A variandi puhul on
võistkond A võitja, B,C ja D järjestus määratakse vastavalt näitele 3.
B variandi puhul A ja
B ning C ja D järjestus määratakse vastavalt näitele 2.
6.11.5. Juhul kui säilib ikkagi punktide võrdsus
(punktide VAHE on sama ), siis arvestatakse kogu turniiri jooksul mängitud
mängude keskmiste punktide VAHET.
6.11.6. Juhul kui mitme võistkonna võrdsus taandub kahe
võistkonna võrdsusele, tuleb kasutada kriteeriume 1 ja 2.
7. LOOBUMISKAOTUS JA PROTESTIDE ESITAMISE KORD
7.1. Loobumiskaotuse andnud võistkond (või
võistleja) kõrvaldatakse turniirilt (võistlustelt). Võistlustest loobumise korral tuleb teavitada võistluste
peakohtunikku. Kui loobumisest pole teatatud ja võistkond (või võistleja)
lahkub võistlustelt, rakendatakse loobunud võistkonna (võistleja) suhtes
alljärgnevaid trahve:
üksikmängus 200
krooni
paarismängus 400 krooni
trios 600 krooni
Trahvisumma läheb EPKL-le.
7.2. Kui üks võistkond või petanker leiab, et
tema huvid on kohtunike otsuste või mängu keskel, mis tahes olukorra tõttu
tõsiselt kahjustatud, peab see võistkond esitama protesti.
Võistkonna esindaja poolt allkirjastatud protest
tuleb esitada võistluste kohtunike kogule kohe pärast mängu või võistluste
lõppu.
Protest esitatakse koos tagatismaksuga 500.- (viissada krooni).
Protest antakse lahendamiseks EPKL-i juhatusele. Kui
protest võetakse vastu, siis tagatismaks tagastatakse.